01Mis on kärpimistegur, ühes lõigus
Objektiiv projitseerib ümmarguse kujutise. Sensor asub selle taga ja salvestab sellest ringist ristküliku. Väiksem ristkülik salvestab vähem ringist, nii et pilt paistab rohkem suumitud, kuigi objektiivi juures pole midagi muutunud. Kärpimistegur on lihtsalt täiskaadri diagonaali ja selle formaadi diagonaali suhe ning selle korrutamine fookuskaugusega ütleb, milline täiskaadri objektiiv oleks sama kaadri kadreerinud. 50mm Micro Four Thirdsil kadreerib nagu 100mm täiskaadril. Objektiiv on endiselt 50mm; see kogub valgust endiselt nagu 50mm; see lihtsalt näeb vähem.
02Osa, mis põhjustab kõik vaidlused: ava
Kaks tõest väidet, mis kõlavad vastuolulisena. Esiteks: f/2.8 on f/2.8 igal formaadil. Sinu valgusmõõtja ei tea ega hooli, milline sensor objektiivi taga on, ja säritus on identne. Igaüks, kes ütleb, et pead oma säritust kärpimisteguri järgi „korrigeerima“, eksib.
Teiseks: sama kadreeringu puhul käitub väiksem sensor nagu aeglasem ava teravussügavuse ja müra osas. Korruta nii fookuskaugus kui ka f-number kärpimisteguriga, et saada täiskaadri kombinatsioon, mis annab sama foto, nii kadreeringult kui ka tausta eraldatuselt. Seega 25mm f/1.8 Micro Four Thirdsil annab pildi, mille annab 50mm f/3.6 täiskaadril. Mõlemad väited kehtivad korraga, sest need vastavad erinevatele küsimustele: üks räägib särituse pindalaühiku kohta, teine kogu kaadris kogutud kogu valguse kohta.
03Mida pindalaveerg tegelikult ütleb
Kõige kasulikum number ülaltoodud tabelis on pindala täiskaadriga võrreldes, sest sensori pindala mõjutab madala valguse jõudlust palju rohkem kui megapikslite arv. Täiskaadri sensor kogub umbes 2.3 korda rohkem valgust kui APS-C ja neli korda rohkem kui Micro Four Thirds sama kadreeringu ja ava juures, mis teeb umbes ühe ja kahe astme müraeelise vastavalt. See on aus versioon väitest „täiskaader on madalas valguses parem“ ja see on väärt umbes ühe ISO astme iga kärpimise astme kohta.
See mõjub ka vastupidises suunas. Maastiku- ja loodusfotograafid tahavad sageli rohkem teravussügavust, mitte vähem, ja Micro Four Thirds korpus annab neile kaks lisaastet tasuta, korpuse ja objektiivi kombinatsioonis, mis kaalub poole vähem. 300mm f/4 Micro Four Thirdsil kadreerib nagu 600mm ja mahub jakitaskusse. Pole formaati, mis võidaks kõiges.
04Korduma kippuvad küsimused
Ei. f/2.8 säriajal 1/200 ja ISO 400 on igal formaadil sama säritus. Kärpimistegur mõjutab kadreeringut, teravussügavust ja kaadris kogutud kogu valgust, mitte kunagi mõõtja näitu.
Umbes 2.3x pindala võrreldes 23.5x15.6mm APS-C sensoriga ja umbes 2.6x võrreldes Canoni 22.3x14.9mm versiooniga. See on umbes üks ja veerand astet valguse kogumise eelist sama kadreeringu juures.
Ajaloolised tootmisotsused, mitte midagi enamat. Canon valis 22.3x14.9mm kärpimisteguriga 1.6x, samas kui Sony, Nikon, Fujifilm ja Pentax kasutavad umbes 23.5x15.6mm kärpimisteguriga 1.53x. See on väike vahe, kuid see muudab iga ekvivalentsi numbrit, mistõttu on mõlemad siin eraldi loetletud.
Digitaalne keskformaat, nagu Fujifilm GFX ja Hasselblad, on 44x33mm: umbes 1.7x täiskaadri pindala. Päris, kuid kaugel 6x7cm filmikaadrist, mida nimi meenutab. Samm APS-C-lt täiskaadrile on suurem hüpe kui täiskaadrilt digitaalsele keskformaadile.